Nikolai Davydenko
ATP Masters 1000 seeria, mis koosneb turniiridest Indian Wellsis, Miamis, Monte Carlos, Madridis, Roomas, Coupe Rogersis (Toronto ja Montreali vaheldumisi), Shanghais ja Pariisis-Bercy, võeti esmakordselt kasutusele 1990. aastal.
Pärast nelja suure slämmi turniiri (mis annavad võitjale 2000 punkti) ja hooaja lõppevat ATP finaalturniiri (mis annab võitmatule võitjale 1500 punkti) on Masters 1000 sari ATP tuuri prestiižseim, andes 1000 punkti iga võitja.
Kõik kuus ülejäänud Masters 1000 turniiri, välja arvatud Monte Carlo, Madrid ja Rooma, mängitakse kõva väljakul. Paris-Bercy on turniirisarja üksiküritus, mida mängitakse siseruumides; kõik muud turniirid Masters 1000 kalendris on väliasjad.
Alates sarja loomisest täpselt kolm aastakümmet tagasi on Masters 1000 tiitli tõstnud 69 erinevat mängijat - viimane neist on 2019. aastal Cincinnatis triumfeerinud Daniil Medvedev. 41 neist mängijatest pole aga oma karjääri jooksul kunagi suure slämmi tiitlit võitnud.
Samuti võib teile meeldida: 5 viimast mängijat, kes teevad oma Masters 1000 läbimurde
Sellega seoses kohtume viie mängijaga, kellel on mitu Masters 1000 tiitlit, kuid kes pole kunagi Suure slämmi turniiril võitja poodiumil seisnud.
# T3 Aleksander Zverev - 3 meistrit 1000 tiitlit
Aleksander Zverev tõstab oma 3. Masters 1000 tiitli 2018 Madridis.
Aleksander Zverevist sai kolmas noorim aktiivne mängija ja kokkuvõttes kaheksas, kes võitis Masters 1000 tiitli, kui ta võitis 2017. aasta Rooma Mastersi finaalis neljakordse meistri Novak Djokovici.
Seejärel alistas noor sakslane Coupe Rogersi finaalis sama hooaja kahekordse meistri Roger Federeri, et saada üheks noorimaks mitmekordseks Masters 1000 tiitlimeheks.
2018. aasta Madridi meistrivõistlustel võitis Zverev oma head sõpra Dominic Thiemit, et jäljendada Federerit kui ainsat mängijat, kes tõstavad meistritiitli ilma servi maha jätmata.
Suure slämmi stseenil on Zverevi nimel aga vaid üks poolfinaal - 2020. aasta Australian Openil, kus ta kaotas Thiemile.
